Dizionari Talian Furlan

mentire v.intr., v.tr.

  1. 1
    v.intr. [FO] (dî bausiis) mintî, altr.trad. contâ bausiis, dî bausiis, fâ bausiis
    • mentire per interesse, mintî par interès
    • tutti sapevano che mentiva, ducj a savevin che al mintive
    (iludisi)
    • mentire a se stesso, contâsi bausiis
    2
    v.intr. [CO] (ingjanâ) mintî, ingjanâ, menâ in fal
    • se le apparenze non mentono dev'essere un buon libro, se ce che al pâr nol mene in fal al à di jessi un bon libri
    (in prov. o det.)
    • buon sangue non mente, dal çoc si taie la stiele