Dizionari Talian Furlan

cagione s.f.

  1. 1
    s.f. [CO] (reson, cun valence negative) cause, causion, reson, motîf, cason
    • cagione delle disgrazie è stata la miseria, cause o ancje causion des disgraciis e je stade la miserie
    • a cagione delle sue azioni è stato mandato via, cause lis o ancje par vie des sôs azions lu àn mandât vie